Rahvusvahelised laste mängud (International Children’s Games, ICG) on iga-aastane spordiüritus 12–15-aastastele kooliõpilastele, millel on rikkalik ajalugu.

Mängude idee autor oli 1960. aastatel tegutsenud kehalise kasvatuse õpetaja Metod Klemenc, kes oli ühtlasi juhtival positsioonil Sloveenia tol ajal tuntuimas kergejõustikuklubis AD Kladivar Celje. Klemenc märkas, et noorte spordialade kuninganna ehk kergejõustiku vastu oli kahanemas ning andekate laste suunamine sporti muutus üha keerulisemaks, kuigi just kergejõustik ja võimlemine on paljude teiste spordialade alus.

Et muuta kergejõustik atraktiivsemaks põhikooliõpilastele, korraldas Klemenc 1967. aastal Celje koolidevahelise kergejõustikuolümpiaadi. Aasta hiljem tekkis tal idee korraldada Celjes rahvusvaheline spordivõistlus põhikooliõpilastele, kus lisaks võistlemisele oleks esiplaanil eri kultuuri-, sotsiaal- ja poliitilise taustaga laste omavaheline suhtlus ja sõprussuhete loomine.

Esimesed mängud toimusid 5. juunil 1968 Celjes – Sloveenia suuruselt kolmandas linnas –, kus osalesid üheksa linna lapsed viiest erinevast riigist. Võisteldi vaid kergejõustikus. Külalised majutati kohalike laste peredesse ja spordiametnikud kohalike entusiastide juurde. Mängud õnnestusid ning said aluseks edasisele arengule. Kui alguses peeti neid üle aasta, siis alates 1982. aastast toimuvad mängud igal aastal.

Eriliseks teeb mängud see, et need on suunatud linnade, mitte riikide vahelisele koostööle. Mängude esimestel kümnenditel toimus kogu korraldus vaid rahvusvahelise komitee liikmete entusiasmil ning linnavalitsuste ja vabatahtlike toel. Aja jooksul lisandus uusi spordialasid, kuid kergejõustik on jäänud programmi alustalaks.

Oluline läbimurre toimus 1990. aastal, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee andis mängudele ametliku toetuse. See avas uksed osalemiseks ka Euroopa-välistel linnadel. Sümboolse tähendusega oli 1990. aastal Kanada linna Hamiltoni osalemine Ukraina linnas Užgorodis, mis oli toona osa Nõukogude Liidust. Neli aastat hiljem sai Hamiltonist esimene Euroopa-väline võõrustaja.

1990ndate keskel lisati programmi ka parasportlaste võistlused ning Sloveenia linn Ravne na Koroškem korraldas esimesed laste taliolümpiamängud. 1995. aastal loodi Sloveenia rahvuslik laste mängude komitee, millest arenes välja Sloveenia Rahvusvaheliste Laste Mängude Liit, ning sellele järgnesid sarnased organisatsioonid teistes riikides.

21. sajandil on mängude korraldusse aina enam kaasatud Aasia linnad – esimesena Taipei 2002. aastal. Osalejate rekord sündis 2004. aastal Clevelandis (USA), kus võistles 2500 last 128 linnast. Avatseremoonial tervitas osalejaid isegi toonane USA president George W. Bush. 2014. aastal jõudis laste mängude vaim Austraaliasse, Lake Macquarie linna. Seni ei ole mängude korraldajamaaks olnud vaid Aafrika ja Lõuna-Ameerika, kuigi nende mandrite linnad on juba osalenud.

2025. aastal kannab Tallinn uhkusega Euroopa spordipealinna tiitlit ning aasta üheks suursündmuseks ongi 57. rahvusvahelised laste mängud, mis toimuvad Tallinnas 4.–7. augustil.  Võistlustules on 12–15-aastased kooliõpilased, kes panevad end proovile seitsmel alal: jalgpallis, 3x3 korvpallis, rannavõrkpallis, kergejõustikus, ujumises, judos ja vehklemises.